Mehed valivad talvel sageli vaistlikult sügavamaid, tumedamaid kompositsioone – nahka, tubakat, seedripuud, vetiveri.
Need on noodid, mis kõnelevad sisemisest rahust, kindlusest, vaiksest, mittedemonstratiivsest autoriteedist. Selliseid seisundeid peegeldavad: Paradox in a Bottle, Nights in Morocco, After Hours, Craving the moment– need loovad iseendaga läheduse tunde, meenutavad õhtuvaikust, sooja pimedust ja aega.
Naistele avab talv sageli teise spektri – soojad lilled, ambra, vürtsidega mähitud magusus, puudrised noodid. Need on lõhnad, mis ei võrguta avalikult, vaid tõmbavad läbi läheduse, õrnuse ja sisemise soojuse. Seda meeleolu annavad edasi: Sweet Surrender, Soft Mayhem, Entrance Code, Night Link – aroomid.
Aga… talv kaotab ka piirid. Puit võib olla õrn, lill – tume, magusus – sügavalt sensuaalne.
Seepärast pole tähtsaim küsimus lõhna valides mitte see, kellele see on mõeldud, vaid see, mida see esile toob.
Talvel muutuvad lõhnad isiklikumaks. See näitab, et ka meie ise muutume aeglasemaks, tähelepanelikumaks, rohkem kalduvaks
valima seda, mis tõeliselt vastab meie sisemusele.
Lõhnast ei saa ainult valik – sellest saab äratundmine ja sinu sisemine seisund.
