Kui sõrmed mängivad liiva jahedusega, otsivad silmad kõige eredamat tähte. Kui vaja, tunned kõike, mida kohe ei õnnestu näha – kuldniidiga tikitud rätikut, tumedate marjade kobarat, pipramusta pähklinõu, armsaks saanud käsi....
Loe edasi
Sõrmed mängivad liiva jaheduses, silmad otsivad kõige eredamat tähte. Kui vaja, tunned kõike, mida veel näha ei õnnestu — kuldniidiga tikitud rätikut, tumedate marjade kobarat, pipramusta pähklikaussi, armsaks saanud käsi. Nagu igal õhtul, sulgeb öö peagi kõik, mis on üleliigne. Pimedus kutsub tundma, läbi tundma, unistama, olema, kohal püsima. Magusaks läheb juba mõttest, et võid saada kõike, mida ihkad. Tähed kinnitavad seda peagi. Ainult selleks nad langevadki. „…lõhn, mis aitab soovi mõelda.“ Avasta lõhna teine vorm: AFTER HOURS — õliparfüümi versioon.
