Pikkades varjudes mängib mahlane ploom. Teda vaadates täidab paks suits rinna. Mõistad kohe – siit algab lõpp....
Loe edasi
Pikkades varjudes mängib mahlane ploom. Seda vaadates täidab tihe suits rinna. Mõistad kohe — siit algab lõpp. Sentimentide õrnus on sametine, kuid puudutab tugevamalt kui vihane roos. Nad keerutavad, harutavad, ajavad pea segi, kuni midagi pole enam näha. Ja pimeduses tõmbub kõik kokku. Kõik peale ihaluse. See on suursugune, magus, armuline. Seda tuleb aina juurde, see läheb aina sügavamale. See õõtsutab õrnalt, nagu valges puithällis. Silitab, surub end ligi, soojendab. Sosistab vaikselt: „olen nüüd ja igavesti sinu kõrval“. „…lõhn, millest mõistus tumeneb.“ Avasta lõhna teine vorm: SWEET SURRENDER — õliparfüümi versioon.
